Okei, see postitus on nüüd veidi mahukam - 4 ja poolt nädalat saab võtta kokku ühe sõnaga: "äge!" või siis tuleb see veidi lahti seletada. Jagan siis erinevate põnevamate sündmusteks.
Kohal, taas Baierimaal- @Müncheni lennujaam
Seiklused algavad. Lennuki aknast välja vaadates oli näha Alpe. Süda hakkas kiiremini tuksuma, elevus oli suur. Mäed - nii suured, võimsad ja kauged aga samas nii kodused ja tavalised. Aastaga harjusin selle vaatega suurepäraselt ära aga Eestis tuli tihti igatsus peale.
Saksa keel, inimesed räägivad taas saksa keelt. Nii kodune aga samas nii võõras oli kuulda. Ja kui esimesed inimesed baieri keeles rääkisid ...
Taaskohtumine - emotsioonid @Traunstein
Mida lähemale jõudsis rong, seda rohkem elevust tekkis. Ei osanud kuidagi ette kujutada, kuidas võetakse taas vastu ja kuidas üldse elu on. Astudes Traunsteinis rongist maha, oli hea tunne. Paar meetrit veel ja olin oma vahetuspere juures. Kodus oli vaid vanaema ja vanaisa, neid oli rõõm taas näha. Pakkisin asjad lahti, sõin. Päev kulges edasi põnevalt. Kolme paiku saabus ka õde ja vend. Viisime õega venna trenni ja tsillisime linnas. Sai ka üks Kinderpunsch joodud.
Ja kui poodi sattusin, oli jälle neid Baieri eripärasid tore kohata. Näiteks CD ja DVDlettid on meeletult suured - Eestis ei teagi, kas neid saab veel osta?!
1400m - kõrgel mäe otsas @Alpid
Baierimaa - esimene mis pähe tuleb on ilus loodus, lummavad mäed ... Eestis igatsesin tugevalt neid võõratud vaateid mäe otsast ja mäele. Eestis tundub see kuidagi nii kauge ja võõras, aastaga Baieris said mäed aga koduseks ja igapäevaseks. Seepärast oli ka meeletult lahe taas olla ühe mäe otsas ja nautida vaadet!
Siis, kui kaks VÕPi kokku saavad @Anger by Õnne
Traunsteinist umbes 20 kilomeetri kaugusele on sattunud juhuslikult selleks aastaks vahetusõpilane Eestist. Õnnel aitasin aasta eest toetajaid koguda, ta sai sellega suurepäraselt hakkama ja nüüd on juba pool vahetusaastast möödas. Teda oli väga tore lõpuks reaalselt näost näkku näha.
Õnne on väga positiivne, rõõmsameelne ja tore tüdruk, nende päevade jooksul sai mega palju nalja.
Jõuluõhtu jumala ja perega @home
Sakslased ja just eriti minu vahetuspere on väga usklikud, see tähendab, et nende jaoks on jõuludel hoopis teine tähendus. Jõululaupäev oli eriline päev, sest tegevust oli terveks päevaks. Vanaema küpsetas rulaadi, mida sai söödud. Edasi loeti palveid, tükkepiiblist ja lauldi jõululaule - ma ei teinud eriti kaasa. Ja ükshetk oligi kinkide lahti pakkimise aeg. Ja kell 11 tuli minna jumalateenistusele kirikusse. Need olid minu elu raskeimad kaks tundi. Võitlus unega oli suur, kord võitsin mina, kord uni.
NB: Baieris ei too jõuluvana kinke vaid jõululaps.
Lumi, palju lund @Traunsteini heinamaad
Ilmataat õnnistas meid vahetult peale jõule suure lumesajuga. Lund sadas 4 päeva lakkamatult, maha tuli üle meetri jagu lund. Liikluses oli kaos, inimesed ei osanud enam ka kiirteel sõita. Lumi oli põlvedest kõrvemal. See oli lummav. Läksime väikese mäekese otsa, et nautida seda võimalust.
Sugulased külas @home
Kogu pere ja sugulased tulid külla paar päeva pärast jõule. Baieri kommete järgi oli päevaplaan järgmine: söömine, söömine, söömine ja siis söömine. Vahepeal olid väikesed näksimise pausid. Ehk siis paar päeva me ainult sõime. Nagu mul juba tavaks on saanud, siis võtan alati kama kaasa ja teen kamavahtu. Neile meeldis, tuli ka hästi välja. Igal juhul kõht oli nädalateks täis.
Suusatamine @Anger
Vahetusaastale minnes sai plaan tehtud - lähen suusatama mägedesse. Ei suutnud seda aasta jooksul täita. Nüüd oli ka viimane aeg võtta see ette. Sõitsin juba hommikul vara kuue paiku rongiga Angerisse Õnne poole. Õnne (vahetusaõpilane Saksamaal) ja tema pere kutsusid mind suusatama. Nojah, uusatamist oli vähe, sest enamus aega olin ikkagi kusagil istumas, maas või suuski otsimas. Ega me eriti ei harjutanud ka, läksime kohe suure mäe otsa. Kõige pealt poole peale ja siis peale paari korda juba täiesti tippu. Tipus oli lume asemel rohkem jääd, kukkumised olid seega väga valusad. Aga nagu öeldakse: Harjutamine teeb meistriks!
Lumi, lumi, lumi @kodu
Paari päevaga sadas meil Traunsteinis väga palju lund. Nii palju lund pole ammu juba näinud. Päevad möödusid lumekoristustöid tehes ja vahelduseks sai ka lumeingleid tehtud ning lumesõda mängitud. Ikka juhtub.
Aastavahetus @Elias
Aastavahetust võtsin vastu klassikaaslase Eliase pool. Vahetusõde oli Bratislavas ja vahetuspere ei soovinud väga midagi ette võtta. Eliase juures oli veel paar sõpra/klassikaaslast ning üpriski raju õhtu. Alustaisme juba viie paiku, esmalt võtsime ette "The Interview" vaatamise. See on väga väga väga väga koomiline film, soovin vaadata. Tuleb välja, et Eminem on gei ja Kimi lemmik artist on Katy Berry. Õhtut jätkasime söögi/joogiga. Meeleolu oli hea. Kohe esimestel uue aasta sekunditel sai juba uusaasata lubadusi murtud, seega ei tulnud jälle sellest midagi välja.
Murdmaasuusatamine @Elias
Peale aastavahetust otsustasin paariks päevaks veel Eliase poole jääda. Need olid põnevad seiklused, nalja sai palju. Ühel päeval läksime suusatama, polnud vist juba 3 - 4 aastat suuskadel olnud (välja arvatud paar päeva tagasi mäe otsas). Tempo oli aeglane aga ring sai tehtud. Ilm oli meeletult ilus, päike paistis ja külmakraade jagus.
Huvitav söök, mille nime ei mäleta #perefest @Elias
Uue aasta alguses on Eliase perel traditsioon maha pidada üks suurem aasta alguse perefestival. Suur laud oli keset elutuba ja inimesi üli paarkümmend. Õhtu jätkudes aina meeleolu tõusis ja kõige meeleolukamalt lõpetas vist Eliase vanaema. Tõesti, Eesti vesi mõjus hästi.
Mihiga koolis @kool
Neljapäeval otsustasin vahetusvenna Mihiga kooli kaasa minna. See klass oli pöörane, ei soovita 8. klassi minna, ellujäämise tõenäosus on madal. Üks tüdruk näiteks ei olnud nõu üles võtma ühte paberi tükki, õpetaja lasi karistuseks tervel klassil purustada reklaame ja klass neid täis loopida. Klass nägi pärast välja selline:
 |
| Nutella on sakslaste (loe: minu) armastus |
 |
| Kui tüdrukutel tuleb tuju põrandat sodida |
+15 kraadi, soe päikesepaisteline päev @Chiemsee
Alles oli -10 kraadi ja meetrine lumi. Nüüd on lumi kadunud, päike paistab ja sooja on tublilt üle 15 kraadi - suvi on taas käes. Sellist sooja päeva ei saa raisku lasta, seepärast sõitsime ka Chiemsee äärde (tuntud ka kui baieri meri). Need olid viimased hingetõmbed selles suurepärases Baieri looduses, lennuni ei olnud enam palju jäänud. Baierimaa suudab alati üllatada oma looduse iluga. Vesi ja tasutal ilusad Alpid, mida rohkemat tahta?
Ärasaatmispidu @München
Pühapäeval sõitsime Münchenisse, et osa võtta ärasaatmispeost. EI, sa said valesti aru, see ei olnud minu suurejooneline ärasaatmispidu, üks peretuttav, kes on pärit Itaaliast kolib Saksamaalt tagasi Itaaliasse ja ta oli kokku kutsunud kõik sõbrad/tuttavad. Võtsin seda ka kui minu ärasaatmispidu. Viimane õhtu perega koos.
Äralennupäev, ärikoosolek ja muud tegevused @GROH @Lennujaam @München
Esmaspäev oligi viimane päev selles korraks Saksamaal. Enne lõpliku lendu tuli veel üks ülimalt põnev päev üle elada. Hommikul vara sõitsin onuga linna. Ööbisin onu pool see öö. Sealt edasi rongiga linna ja siis GROH kirjastuse poole. GROH on Saksamaa suurim kingitusteraamatute tootja, arutasime koostöövõimalusi. Rohkem ei saa täpsustada, see kuulub ärisaladuse alla. Peale Ärikohtumist läks kiireks, rongid otsustasid mitte sõita või hilineda tugevalt. Õele oli vaja veel BMW Welt'ist osta üks MINI auto. Noh see pisike mudel ikka. Tagasi sõites aega jäi üsna vähemaks aga rongiliiklus streikis, neil oli mingi tehniline rike, ükski rong ei sõitnud. Metroo abil suure ringiga sai liigeldud ja kuidagi onu töökohta jõutud. Tekkis probleem a pagasiga, sest kilosid oli illa liiga palju juurde tekkinud. Onu aitas, ostis krediitkaardiga lisapagasit. Kusagilt 1€ poest ostsin ka odava spordikoti, kuhu veel asju pakkida. Nii läksingi kahe koti ja seljakotiga lennujaama poole. Lennujaama poest ostsin veel viimast Baieri toitu kaasa, et Eestis saaks ka veel nautida. Ja oligi väljalend.
Järgmise korrani, Saksamaa!
Mitte nii tavaline lennureis @Airport @Finnair
Esimene lend München - Helsinki läks täiesti toredalt, välja arvatud, et soome keele asemel oli kuulda vaid vene keelt. Soome keelest saab vähemalt veidi aru, aga vene keelt ma veel ei oska. Peaks õppima hakkama. Helsingi lennujaamas sai rahulikult nautida Wi-Fi mõnusid (Müncheni lennujaamas võid unistada sellest). Lend Helsinki - Tallinn oli juba põnevam. Esiteks ei tahtnud lennuk õhku tõusta. Ei tea, kas piloot ei julgenud või ei antud luba, igal juhul ootasime selles pisikeses ca 40 kohalises lennukis pea tund aega. Üks hetk siiski tõusis lennuk õhku. Ilm oli väga tuisune ja jäine. Vaevalt oli näha rada, kust õhku tõusta. Lennates esimest korda tundsin hirmu, mis siis, kui kukume alla.?!?! Lennuk rappus ja kõikus korralikult. Eriti siis, kui lendas selgest taevast tormi pilve sisse. See oli hirmus. Maandumisega ka teekis probleeme, kuna tee oli jääs, Lennuk võttis külg ette, mõnus öine drift lennurajal. Igal juhul jõudsin tervelt koju tagasi. Tere Eesti!
Rudolf-Gustav Hanni
Seiklused Baierimaal