Rudolfi vahetusaasta Baierimaal

Märtsi kuu möödus täiesti märkamatult, märksõnadeks olid Brauschweig, vaheaeg, Berliin, uus pere ja Allianz Arena. Siin ka selle kuu kokkuvõte.  Märtsi kuu oli üks parimaid kuid vahetusaasta jooksul. Kuu alguses olin veel Brauschweigis rahvusvahelisel nädalal oma suurepärases peres, peale paaripäevast vaheaega sõitsin Berliini meie keskaastaseminarile. See oli üks unustamatu nädal, nagugi nädal Brauschweigis. Eestlastega oli tore taas emakeeles rääkida ja muljeid vahetada. Peale nädalat beriliinis jätkus kool, seekord uues vahetusperes. Õppisin lähemalt oma uut pere tundma, suur tänu neile selle eest, et nad mu aasta keskelt enda juurde võtsid. Suurepärane pere on mul nüüd. Aga eesmärkide juurde: 1. Õpin veel võimalikult palju saksa keelt. Pingutan, et minu keel saaks veelgi paremaks. Samuti saan paremini selgeks baieri keele. Ja, keelt sai natukene ikka õpitud. Aitäh ka selleeest minu vahetusõele Annale, kes mind alati parandab, kui ma midagi valesti ütlen. Nii õpib suurepäraselt

Lõpuks sai üks vahetusaasta eesmärkidest täide. Käisin ära Münchenis Allianz Arenal. Ei mänginud FC Bayern, vaid TSV 1860 München.  Terve vahetusaasta olen oodanud seda hetke, mil ma sisenen Allianz Arenale ja vaatan ühte tõelist mängu. Mitte, et ma suur jalgpalli fänn oleks aga Baierimaal on paratamatult jalgpall tänu FC Bayernile väga erilises kohas. Hommikul sõitsime Mihhiga Müncheni poole. Rongijaamas saime vanaisa ja Annaga kokku. Esmalt käisime ära Augustiner Bräuhausis, ehk suures ja vanas kõrtsis. Sõime Baierimaale kohaselt weißwurst i, ehk valget vorsti, kõrvale  brezel ja Wei ß bier . Tüüpiline Baierimaa hommikusöök. Täpsemalt Baierimaa söökidest juba peagi. Sõõdud, asusime Allianz Arena poole teele. Juba rongijaamad olid paksult jalgpallifänne täis. Linnarongiga sõita oli keeruline, sest see oli paksult ülekoormatud jalgpalli fännidest. Jõudes Allianz Arena juurde, oli ilus. Nii palju inimesi pole ammu näinud. Kõik liikusid ühes suunas - jalgpall ju ootas. Võtsime kaar

Laupäeval, suvisel päeval käisime seikluspargis puude otsas ja ujumas. Oli väga ilus ja soe päev, vähemalt Baierimaal. Peale hommikusööki sõitsime seiklusparki. See oli midagi Valgeranna Seikluspargi sarnast aga palju palju pisem. Selline üks rada 5 elemendiga, lihtsalt harrastajatele. Niisama inimesed ei saa sinna minna, selleks peab teadma õiget inimest. Alguses oli küll raa veidikene hirmus aga peale paari korda läbides ei olnud enam midagi. Eestisse jõudes tuleb kindlasti Valgeranna Seiklusparki minna. Peale seda nautisime sooja ilma ja tegime väikese pikniku. Lõpetuseks sai veel veekeskuses käidud. #100HappyDays  Vahetusperega seikluspargis puude otsas ja ujumas, väga ilus ja soe päev Baierimaal  #100HappyDays  Tervitusega Baierimaalt!

Annette-Kolb gymnasiumi koolilehes Apropos on terve hulk vürtsikaid ütlusi parimatelt õpetajatelt. Siin on need ka eesti keeles. Õpetaja Õpetaja õpilastele: „Võta nüüd oma perse minu kõrvast välja. „ Õpilased õpetajale: „Õpetaja Schmidt viskas meid kriitidega!“ Õpetaja seepeale: „Ja mina viskan nüüd projektoriga!“ (Õpilane unustas vihiku koju) Õpetaja: „Ma peaksin nüüd sind sõimama, aga ja, ma olen nii armastatud, seega ma jätan selle!“ Õpetaja Heid „Kui ema ütleb, et laps, ole loominguline, siis ära mine vetsu, vaid lase nurka, siis see ei ole kindlasti objektiivne.“ „Väikestel lastel ei ole midagi ämblike vastu, nende jaoks on need päris naljakad!“ „Tarkust ei saa enam meetrites mõõta!“ „Aju kasutamine võib ka lõbus olla, see ei ole lihtsalt üks imelik asi õlgade vahel.“ „Kuidas? Jõuluvana ei tulegi meie juurde? Kuidas sa tuled selle peale? Sa ei oota siis tublisti? Mina küll!“ Õpetaja Witt „Praegu on tegelikult kuradi külm ja kuuvalge“ „Can you read, honey?“