Ja oligi see viimane päev. Hommikul läksin kooli. Oli vaja veel paar tundi layoudiga tegeleda. Klassikaaslane Marina oli mulle koogi küpsetanud, mida me kõik üheskoos koduklassis sõime. Klassi poolt tehti ka kaart ja šokolaad pandi kaasa. Mul oli ikka klassiga täiega vedanud. Ülimegalahe klass oli. Ühiskonnaõpetaja ütles ka tunnis, et kuna see on minu viimane päev, siis me ei õpi vaid teeme midagi muud. Istusime ringis, piinlikuses vaikuses ja mulle anti sõna oma vahetusaastast muljeid jagada. Raske oli, ei teadnud millest rääkida. Tänasime ja jätsingi kooli, õpetajate ja oma klassikaaslastega hüvasti. Samal päeval kirjutas vahetusõde Anna oma viimast kooli lõppu testi. Nad tulid pärast meie kooli seda tähistma. Särkidele sai nimesid kirjutada ja meeleolu oli mega.
Peale kooli käisime õe ja klassikaaslase Eliasega poes õhtuseks ärasaatmise peoks limonaadi ja süüa ostmas. Siis läks kiireks. Kiirelt tuli pidulikumad riided selga panna, et minna perega viimasele ühisele õhtusöögile. Sõitsime Itaalia pitsarestorani. Tähistamiseks oli põhjust, Anna sai oma lõpueksamitega hakkama ja mul oli viimane päev. Sõime rahulikult, tänasin pere ja andsin neile oma lõpukingi üle. Tegin neile pildialbumi meie ühisest ajast.
Õhtuks olid külla kutsutud kõik sõbrad linnast, et mind korralikult ära saata. Meie "väikeses" majas oli üle 20 külalise. Kõigil oli lõbus.
#100HappyDays
Tervitusega Baierimaalt!