Hommikul peale söömist asusume ka vaikselt teele. Pakkisime veel asjad ning jätsime hütirahvaga hüvasti. Tagasitee oli juba kergem aga samas võttis aega rohkem, kui tulles. Asi on selles, et minu vahetusvend ei näe hästi, seega on tal mäest alla minna palju raskem. Peale kolme tundi jõudsime ka autoni. Autos oli mõnus saun. Peale kolme päeva üle 30 kraadi ja päikesepaiste ei saa ju autos külm olla. Tagasi sõites olid kõik nii väsinud, tee möödus enamasti magades. Kodus pakkisime asjad lahti ja Anna ning Stefan sõitsid edasi Euroopa suurimasse seiklusparki EUROPAPARK.
Peale lõunasööki tuli emal mõte minna lähedal olevasse järve ujuma. Mõeldud, tehtud. Läksime järveäärde ning ema siis seletas, et me ujume siit üle. Kaldalt vaadates ei tundunudki mingi eriti suur vahemaa. Vahetusperel on alati komme sealt üle ujuda. Vesi oli järves mõnusalt soe. Inimesi oli palju ja veepeal oli ka madu ujumas näha. Olime siis pea poolele teel, kui jõud hakkas otsa saama. Rait juba hingeldas ja mõtles alla anda. Raidu sõnade järgi oli väsimuse tase juba poole peal umbes 70%. Aga me saime hakkama. Siis tahtis ema ka tagasi ujuda. Rait ütles, et ta ei jõua mingil juhul, läksime mööda teed tagasi alguspunkti.
Peale ujumist tegi ema meile 3 palli jäätist välja. Ütles, et sellise mäe ja ujumiskogemuse pärast võime endale lubada veidi kergendus. Raidu sõnul ei ole ta elu sees nii head jäätist saanud, kui Trausteini kesk platsi jäätisekohvikust. Teenindaja ei pannud meid küll alguses tähele aga jäätis oli suurepärane.
#100HappyDays
Ei ole vast magamiseks paremat kohta, kui 1700 meetri kõrgusel mäel õues magamiskottiga #100HappyDays#AlpenTervitusega Baierimaalt!