Hommikul hakkasime sõitma Nürnbergi poole, seal tuli ümber istuda rongile, mis viib Bambergi. Läksime koos Kaareliga tema poolt Nürnbergi lähistelt. Rongis saime ka kokku veel teiste vahetusõpilastega. Meid oli rongis juba mingi 8 vahetusõpilast. soomlased, norrakas, mehhiklane, brasiillane, rumeenlane ja eestlased. Sai räägitud ja kõva häälega nalja tehtud. Selle peale, kui ma I MOG DI (Sa meeldid mulle heas baieri keeles) ütlesin, naersid ka teised reisijad rongis.
Bambergi jõudes võtsime ette kõigepealt linnaekskursiooni. Giid Astrid seletas kogu linna nii hästi ära, kogu ajalugu on nüüd teada. Linn on jagatud 2 jõe osa poolt kolmeks osaks. Üks oli kuninglik, teine tööinimeste ja kolmas talupoegade osa. Linnast leidis suure kloostri, vana toomkiriku. Raekoda asus näiteks jõe peal ühendades esimest ja teist linna osa.
Giid seletas, et Bamber on kuulus õlle tootmise poolest. Ainuüksi Bambergis (umbes 100 000 elanikku) on 7 erinevat õlletootjat. Võrreldes meie Eesti kahe suure ja paari väiksema tootjaga on see meeletu hulk. Ja ainult ühes linnas. Kokku toodetakse seal üle 60 erineva sordi Baieri vedelat kulda. Õllel on ka mitu head nime Baierimaal, näiteks (Bairisches Wasser) Baieri vesi või vedel leib (Flüssiges Brot). Õlle muuseumis nägime ka, kuidas käib õlle tegemine. Sealt leidis palju huvitavat.
Ja siis oligi vaikselt aeg kodu poole liikumiseks. Enne minekut pidime veel vahetusõpilastega ära proovima selle linna õlle eripära – suitsu õlu. Ma küll ei tunne õllesid hästi aga see maitses ja lõhnas singi järgi. Oli selline tume ning veidike mõru. Veel sai vahetusõpilastega viimased hetki juttu rääkida, enne seda, mil kõik teele asuvad.
Tore oli jälle rongi istuda, et asuda oma 5 tunnisele rongisõidule. Nürnbergini sõitsime enamus vahetusõpiastega koos. Nürnbergist edasi sõitsime Eesti Kaareliga, Elenaga Mehhikost ja Rebeccaga Brasiiliast. Kaarel avastas rongi peal olles, et see rong ei viigi koju. Seega pidi ta rongist järgmises peatuses maha minema ja Nürnbergi tagasi sõitma. Seejärel õige S-Bahniga koju. Meie sõit aga Müncheni poole jätkus. Rebecca tuli alles jaanuaris Saksamaale, seega ta ei oska veel saksa keelt. Kohe tulid meelde need elamused, mis mulgi aasta alguses olid. See on päris raske, kui sa keelt ei oska. Aga ma ei oska enam üldse inglise keelt. Elena on vahetusõpilane Münchenis. Ta on nii lähedal ja nii tore tüdruk. Miks ma küll enne teda tundma ei õppinud ja miks me ei ole siiamaani temaga midagi Münchenis koos teinud?
#100HappyDays
Kõige ägedamate vahetusõpilastega Bambergis#100HappyDaysTervitusega Baierimaalt!