Olen märganud Saksamaal olles, kuidas ja mida sakslased tarbivad. Suures järgus võib tarbijad kaheks liigitada. On need inimesed, kes alati ostavad kõige odavama ja siis teised, kes ostavad alati ÖKO tooteid.
Tarbija nr 1: Kõige odavam kaup
Sellistel tarbijatel on tavaliselt veidikene väiksem rahaline sissetulek. Nad külastavad alati kõige odavamaid kauplusi. Selleks on siis kas europoed või siis säästumarkete laadsed kauplused. Neid poode leiab Saksamaal väga palju. Näiteks Lidl, Penny, REWE, Euroshop, Aldi, TEX … Nende tarbijate ostukorvi jõuavad enamasti poe soodsamad kaubad. Väga populaarsed on poe omamärgiga tooted. Igal poeketil on enamasti olemas kõiksugused omamärgiga odavad tooted.
Tarbija nr 2: Ökoloogilised tooted
Teised tarbijad on need, kes seavad esikohale just loodussõbralikud tooted. Igast poest leiab suurel määral öko tooteid. Võrreldes Eestiga on erinevus väga suur. Näiteks Fairtrade märki leiab pea igalt puuviljalt ja ilma selle märgita ei osteta. Need tarbijad vaatavad alati, mida nad söövad või kasutavad. Väga populaarsed on ka ökopoed. Samuti eelistavad need tarbijad regionaalseid tooteid. Seepärast näiteks liha –või saiatooted ostetakse alati väikestest poodidest.
Minu vahetuspere kuulub vaieldamatult teise tarbija hulka. Meil on alati ökotooted laual. Söök saab ostetud alati lähedal olevast ökopoest või siis väikesest lihapoest. Samas näiteks vanavanemad on esimest liiki tarbijad. Lähedal olev REWE kauplus j odavad hinnad on need, mis tõmbavad.
Saksamaal on hästi suur hinnaerinevus toodetel. See kõige odavam toode on tõesti väikese hinnaga ja ökotoote hind on meeletult kallis. Näiteks odava müsli saab kätte 2€ aga ökomüsli hind on üle 8€. Samuti on suur erinevus puuvilja ja ökopuuvilja vahel.
#100HappyDays
Rohkem nagu XXL pakend #100HappyDaysTervitusega Baierimaalt!
Pilt: pfadfinder-haltern.de; t-online.de
