Kunagi ammu Eestis pidime Hamletit lugema. See on üks raskemaid raamatuid, mida ma lugenud olen. See on heas vanas keeles kirjutatud, ning väga keerulise ülesehitusega. Iga lause taga peitub mingi tagamõte, millest igaüks aru ei saa. Aga seda sama asja vaadata teatris võõrkeeles on mitu korda raskem.
Laupäeva õhtupoole sõitsime Salzburgi poole, kus siis käisime teatris. Enne teatrit istusime veel teatri kohvikus ja sõime korralikult kõhu täis. Teatri kohvik oli väga hästi sisustatud, väga hubane koht. Ja siis algaski William Shakespeare poolt kirjutatud näitemäng „Hamlet: Taani prints“.
Hamleti puhul on tegemist Taani kuningriigi printsiga, kelle pärisisa oli mõrvatud. Seda elas Hamlet väga raskelt üle ja plaanis terve aeg kättemaksuplaani. Tema elu oli väga raske, keegi tema lähedastest ei osanud Hamletit mõista. Hamlet käitus kogu aeg erinevalt ja väga imelikult. Näidendi lõpus läks ta nii hulluks ära, et ta tappis ära mõõga löögiga Kuninga abilise ja pärast läbi kuninga mürgituskatse surid ära pea kõik näidendi tegelased. Kogu kuninglik pere, Hamlet ja tema teenrid olid veriselt pärast näidendi lõppu surnud. See oli väga verine näidend, seda punast vedelikku lendas palju ja igas suunas.
Aga väga raske oli näidendit jälgida ja kogu tekstist aru saada. Seal kasutati nii palju sõnu, mida ma eales kuulnud ei ole. Isegi vahetusõde ja ema ei saanud kõigest aru. Seda vaadates tundsin, kui vähe ma ikkagi saksa keelt oskan.
#100HappyDays
Laupäeval perega Austrias Salzburgis Hamletit vaatamas #100HappyDaysTervitusega Baierimaalt!