Kohale jõudes läksime vahetusemaga metsa jooksma. Maa lõhnu oli ka tunda ja valged Nike tossud said veidi mustaks. Ilm oli veel ilus aga tasapisi kiskus käest ära. Tagasi jõudes sadas juba päris korralikult vihma ning oli üsnagi jahe.
Peale jooksu sai istutud lauda ja kooki söödud ning kohvi joodud. Jututeemaks, nagu ikka praegu, oli Ukraina küsimus. Muidugi räägiti paljust muust ja ega ma ka kõigest aru ei saanud, sest keeleks oli baieri keel, mitte saksa.
Noorematega sai ka veel lauajalgpalli mängitud. Selle mängu mängimise olen vist ära unustanud - kaotasime pea kõik mängud.
Õhtul toimus edasijõudnute kursuse viimane tantsukursus. See oli ka üks pöörasemaid ja vasitavamaid meie tantsukursuse ajaloos. Õppisime, kuidas teha Džaivis paari tõstet. Ühe puhul tuli naine põlvedele istuma ja siis lendas kõrgele õhku hoides kaelast kinni. Teine oli selline, kus naine siis ühel põlvel ja teisel põlver "istus", ehk siis lendas põlvelt põlvele. Tõsta tuli palju, selg ja õlad valutavad seepärast. Aga terve õhtu sai neid figuure veel korduvalt läbi proovitud. Lisaks ka kõik muud oskused tantsimises proovile pandud.
Enne õhtust kursust mõtlesin, et aitab ka tantsimisest Saksamaal aga tunni lõpuks mõtlesin ümber. Saksamaal jõuan ka veel kolmanda ehk pronksi kursuse läbi teha.
Tervitusega Baierimaalt!