laupäeva hommikul äratati meid eriti vara üles, et me asju pakkima hakkaksime. 15 minutiga oli kohver koos. Peale hommikusööki tuligi juba kõikidega hüvasti jätta. Nii paljusid neist ei näe ju enam mitte kunagi. Tunded tõusid lakke ja pisarad ei olnud rasked tulema. Kõik inimesed kallistatud, tuligi asuda kodu poole teele.
Enne rongile minekut Berliini rongijaamas tegime veel vahetusõpilastega väga valjult energizereid nii, et alumisel korrusel ja meist kaugel olevad teised vahetusõpilased seda ka kuulsid. Usun, et nii mõnigi rongijaamas viibija ehmus meie peale ära. Aga pole hullu, need oleme ju meie - vahetusõpilased.
Minul tuli see kord 2 korda ümber istuda, esmalt Fuldas ja seejärel Münchenis. Rongis, mis viis Fuldasse olid ka veel Paula (Eestist), Annie (Taimaalt) ja veel paar teist vahetusõpilast Japanist. Teepeal vaatasime veel pilte nädalast ning rääkisime Paulaga eesti keeles. Nüüd on jälle 3 kuune paus, mil tõenäoliselt emakeelt rääkida ei saa.
Edasine rongisõit läks igavalt ja aeglaselt vaheldumisi magades ja arvutis jaurates. Ma ei kujuta ette, mida see minu kõrval olnud mees mõtles, sest arvuti oli koguaeg mul lahti aga uni oli ka. Münchenis oli veidi aega, seega istusin Starbucksi ja nautisin tasuta netti. (Starbucks on ainus koht Müncheni pearongijaamas, kus saab internetti tasuta kasutada)
Koju jõudsin poole kaheksa paiku, vihma sadas oa varrest, kole ilm oli. Vaatasin eemalt, et kuidagi kahtlaselt pime maja on. Läksin siis treppist üles, uks kinni. Peauks oli kinni, tagumine uks ka. Vihma sadas mõnusalt ja ma olin vaikselt juba närvi minemas. Vaatasin garaaži, autot pole. Keegi pole kodus, mis ma teen. Ma ei saanud ka viimastel päevadel oma pere kätte, et öelda, et ma olen laupäeval sellel kellaajal kodus. Alguses ma arvasin, et see kestab pühapäevani, seega ema teadis pühapäeva. Õde kirjutas ka veel Facebookis, et nad tulevad pühapäeva õhtu poole, nad on hetkel Nürnbergis. Hakkasin siis oma sõpru läbi helistama, ehk keegi saab mind üheks ööks enda juurde võtta. Umbes poole tunni pärast kuulsin auto häält, vanavanemad tulid kirikust koju. Õnneks ei pidanud kusagile keelegi juurude minema ja eel kauem väljas vihma ja külma käes kannatama. Vanaema tegi sooja teed ja andis süüa.
 |
| Saaks päris head raha, kui taara ära viiks |
 |
| head aega, Annie |
 |
| Rudolf the red nose reindeer |
 |
| hullud eestlased ... |
 |
| Meie energizererid tegemas rongijaamas |
 |
| Sussie on nii väike, et teda pidi sülle võtma, muidu ei näe pildil |
Tervitusega