Rahvusvaheline nädal Braunschweigis: VW Autostadt ja teaduskeskus Phaeno

Rahvusvahelise nädala teisel päeval saime teineteisega lähemalt tuttavaks ja käisime ära Maailma suurimas autotehases Volfsburgis VW tehases ning avastasime teadust Phaeno teaduskeskuses.

Hommikul olime esimeses kahes tunnis, siis hakkasime liikuma Volfsburgi poole. Oma vahetusperega olin juba vahetusaasta alguses VW tehases, seepärast ei tundunud see ka midagi eriti uut. Tahtsin veel Audi paviljoni vaadata, sest tookord me sinna ei jõudnud.

Kohale jõudes oli meil esmalt aega tunnike natukene VW ajaloo ja majanduse majas ringi vaadata. Seejärel läksime tehasesse ringsõidule. See oli võimalus kogemus näha neid roboteid ja inimesi autosid kokku panemas. Tehas oli meeletult suur. Seal liiguvad töötajad ratastega, sest jala on liiga pikad vahemaad. Tänapäeval on kasutusel hästi palju roboteid, mida siis inimtööjõud jälgib ja kontrollib. Tehases tehti meile korralik ekskursioon. Sõitsime ühe väikese bussikesega ringi ja giid rääkis kõigest põnevast. Oluline on näiteks VW Hot Dog ja ketšup, mida süüakse meeletutes kogustes töötajate poolt ära. Ei oska täpselt fakte tehase kohta öelda aga seda ma tean: See on meeletult suur ja võimas. Iga uue automudeli jaoks lammutatakse üks osa ära ja ehitatakse sinna uue osa kõige uuema ja parema tehnikaga. Uue mudeli tootmisse jõudmiseks läheb umbes aasta aega. Meil ei lubatud seal sees kahjuks pilti teha.

Peale lingsõitu oli aega tutvuda autodega. Jõudsime vähe käia, sest sakslased ei viitsinud. Nad on liiga tihti seal käinud. Nägime seda ilusat Bugatti maja. See on see maja, kus on üks auto sees. Ja ma ei jõudnudki oma Audi paviljoni. Tuleb millalgi jälle siiakanti tulla järelikult.

Teaduskeskus Phaeno oli midagi Ahhaa keskuse sarnast, veidi vanem ja igavam. Me olime ka kõik muidugi juba korralikult väsinud, seega kellelgi ei olnud tuju eriti palju ringi vaadata. Kõige lahedam oli pöörlev maja. Majja saab viiekesi sisse istuda ning seejärel keerleb maja istujate ümber. Tunne on, nagu meie pöörleksime aga tegelikult on see maja. Muidu oli veel igasuguseid katseid, mänge ja näiteks DNA analüüs ja nii edasi.

Õhtul peale VW’d ja teaduskeskust läksime Paula ning Stenveriga linnapeale. Sai ju üle pika aja jälle eesti keeles rääkida. Alguses tuli päris raskelt, nüüd ei oska enam saksa keelt nii hästi. Käsime kusagil söögikohas, sõime ja jõime.