Neljapäeval sai jälle palju rääkida, sest
vahetusõpilased said oma maad 6. klassidele tutvustada. Õhtupoole tutvusime me
ise ka kohaliku šokolaadivabrikuga.
Vahepeal mulle
meeldib rääkida. Eriti kui saab asjast rääkida. Meile anti kõigile umbes 15
minutit aega, et tutvustada oma kodumaad 6. klassi õpilastele. Alustasid
eestlased, ehk tegime Signega esitluse. Olin eelnevalt teinud Baieris 5.
klassidele esitluse, seega pildid oli kohe võta. Plaanitud 15. minutist sai
pool tundi. Lapsed tegid nii toredalt kõike kaasa. Alguses tegime Eesti pärase
tunni alguse, ehk püsti tõusmine ja eesti keeles õpetaja tervitamine. Seejärel
uurisime, mida kuuendikud üldse Eestist teavad. Teati ikka üllatavalt palju. Üks
õpilane oli eelnevalt uurimistöö ja plakati Eesti kohta teinud. Ta tõi välja
oma plakatis WiFi, vene keele ja väikese riigi. Plakat oli suurepärane
väljaarvatud must-sini-valge lipp. Eks me rääkisime ikka Eesti
internetivabadusest, e-koolist ja koolisüsteemist. Näitasime pilte ilusast
Eestist ja muidugi mina toonitasin veel eriliselt Pärnu suve võimalusi.
Küsisime, kes õpilastest mulle Pärnusse külla tulevad – kätemeri.
Teised
vahetusõpilased tutvustasid ka oma maid. Neile jäi vähem aega ja keegi neist ei
olnud nii hästi ettevalmistatud, kui meie – eestlased. Teiste esitluste ajal
rääkisime juttu Zoega. Zoe on tüdruk 6. klassist, kes oli megalahe. Segasime
natukene tundi ja saime õpetajalt ka pahandada. Aga vähemalt nalja sai.
Kuuendikud olid ka meile saksa näksimist kaasa võtnud, seega kõht tühjaks ei
jäänud.
Pealelõunal
sõitsime bussiga Rauschi šokolaadivabrikusse. Tegemist on kohaliku
väiketootjaga, kes peab oluliseks loodussõbralikkust. Ootused olid suured, sest
kes meist ei teaks Kalevi külaskäike, kus võib süüa niipalju, kui tahad ja näeb
terve tehase tööd.
Kahjuks pettusid
meie kõigi ootused, sest seal oli ainult üks muuseum šokolaadi ajaloost. Pärast
näidati ka mingeid igavaid reklaamiklippe Rauschi šokolaadi tegemisest. Aga
päris nasinavärki meile ei näidatud. Väiksema gruppiga minnes saab seal ka ise
šokolaadi teha, see oleks vähemaltki põnev olnud.Tervitusega