Maailm on suurte muutuste juures. Vana majandussüsteem, mis põhineb ainult kasvule, ei toimi enam. Varud on otsas ja inimesi järjest rohkem. Meie planeet on saastatud ja saastatus kasvab iga aastaga. Mida võtta ette?
Teisipäeval 18. veebruaril toimus Rosenheimis üks väga huvitav loeng väga tähtsal teemal: "Die Wachstumsparty ist vorbei – auf dem Weg zu einem neuen Wirtschaftssystem." ehk "Kasvupidu on läbi - teel uude majandussüsteemi." Kohal oli professor Niko Paech Oldenburgi Ülikoolist, kes tegi tunnise ettekande tema ideedest, kuidas meie maailm edasi minna saab.
Suurimaks probleemiks maailmas on varude otsa saamine ja pidev kasvamine. Inimesi sünnib iga aastaga juurde ja maavarasid kasutatakse järjest enam. Maailma õli varud on otsa saamas. CO2 tase on üle normaalse piiri. Inimesi sünnib pidevalt juurde, seega on vaja pidevalt rohkem inimesi ära toita. Käärid vaesete ja rikaste riikide vahel on liigagi suured.
Majandusmudel näeb ette pidevat kasvu aga see, mille najal kasv toimunud on, on otsa saamas.Inimestele meeldib palju uusi ja tihti kasutuid asju osta. Üks toode läbib meeletult pikki vahemaid, enne kui see sinuni poodi jõuab. Võtame näite: Üks tavaline leivapäts. Sina leiad selle poeletilt. Aga mis enne sinna jõudmise on toimunud? Kusagil kasvab teravili, mis viiakse vabrikusse ja sellest tehakse jahu. Jahu transporditakse edasi pagarisse. Samuti kõik muud koostisosad. Transpordiks kulub kütust, vaja on autot. Pagar küpsetab leiva valmis ja see pakendatakse. Enne seda on vaja kusagil pakend trükkida, selle jaoks on vaja värvi ja paberit, mis on kusagilt teisest maailma otsast imporditud. Seda rida saab lõputult jätkata.
Mis tuleks ette võtta?
Professor Paech leidis, et võimalus selle kasvumajanduse lõpetamiseks on meil igaühel.
Tervitusega Baierimaalt!
Pilt: Vikipeedia
Teisipäeval 18. veebruaril toimus Rosenheimis üks väga huvitav loeng väga tähtsal teemal: "Die Wachstumsparty ist vorbei – auf dem Weg zu einem neuen Wirtschaftssystem." ehk "Kasvupidu on läbi - teel uude majandussüsteemi." Kohal oli professor Niko Paech Oldenburgi Ülikoolist, kes tegi tunnise ettekande tema ideedest, kuidas meie maailm edasi minna saab.
Suurimaks probleemiks maailmas on varude otsa saamine ja pidev kasvamine. Inimesi sünnib iga aastaga juurde ja maavarasid kasutatakse järjest enam. Maailma õli varud on otsa saamas. CO2 tase on üle normaalse piiri. Inimesi sünnib pidevalt juurde, seega on vaja pidevalt rohkem inimesi ära toita. Käärid vaesete ja rikaste riikide vahel on liigagi suured.
Majandusmudel näeb ette pidevat kasvu aga see, mille najal kasv toimunud on, on otsa saamas.Inimestele meeldib palju uusi ja tihti kasutuid asju osta. Üks toode läbib meeletult pikki vahemaid, enne kui see sinuni poodi jõuab. Võtame näite: Üks tavaline leivapäts. Sina leiad selle poeletilt. Aga mis enne sinna jõudmise on toimunud? Kusagil kasvab teravili, mis viiakse vabrikusse ja sellest tehakse jahu. Jahu transporditakse edasi pagarisse. Samuti kõik muud koostisosad. Transpordiks kulub kütust, vaja on autot. Pagar küpsetab leiva valmis ja see pakendatakse. Enne seda on vaja kusagil pakend trükkida, selle jaoks on vaja värvi ja paberit, mis on kusagilt teisest maailma otsast imporditud. Seda rida saab lõputult jätkata.
Mis tuleks ette võtta?
Professor Paech leidis, et võimalus selle kasvumajanduse lõpetamiseks on meil igaühel.
- Iga inimene mõtleb enne, kui ta midagi ostab. Kas on ikka vaja uut pluusi või telefoni osta?
- Inimesed ostavad väiketootjatelt kodumaiseid tooteid. Sellega toetavad inimesed ettevõtjaid, kes on tema ümbruses, ning tooted ei pea rändama pikki vahemaid.
- Inimeste töömudel on muutunud. 50% tööajast, ehk 20 tundi töötatakse suurfirma heaks, teine 50% tegeletakse väikeettevõtluse ja isetegemisega. Isetegemisega toetatakse oma kogukonda. Selle osas kiitis professor väga Chimgauerit, ehk siinse regiooni oma raha, mille eest saab osta ainult kohalikku kaupa. See toetab hästi kohalikku ettevõtlust ja jätab kapitali siia piirkonda. Täpsemalt Chiemgauerist kirjutasin oma augustikuises postituses: Peale euro on ka teisi valuutasid
- Toimib süsteem, kus inimesed jagavad oma oskusi ja teadmisi. Näiteks kui Juhan teab hästi, kuidas kahest katkisest arvutist ühte toimivad kokku panna, siis ta õpetab teisi ja tegeleb sellega. Asjade parandamine ja selleläbi pikema eluea saavutamine on väga oluline osa.
Professor Paech seletas Repair Cafe'st. Tegemist on sellise klubiga, kus inimesed saavad regulaarselt kokku ja jagavad kasulikke nippe. Näiteks keegi oskab hästi rösterit parandada, õigel temperatuuril arvuti protsessorit parandada ahjus kuumutamisel või mõne arvutiprogrammiga tegeleda. Niimoodi vastastikku jagatakse oma oskusi. Kokkuvõttes leiavad ka asjad kauem kasutust, seega ei ole vaja nii palju uusi asju koguaeg osta.
Repair Cafe'd veel Eestis ei ole aga Saksamaal leiab neid palju. Sellise parandamise kohviku võiks ju ka Eestis luua, usun, et see leiaks ka palju kasutust. Tehkem ära!
See oli lühike kokkuvõte Professor Paechi ettekandest. Paljud aspektid ja olulised murepunktid jäid mainimata. Aga teema, millest ta rääkis on väga oluline ja puudutab meid kõiki.
Tervitusega Baierimaalt!
Pilt: Vikipeedia