Jõuludel tegin oma vahetusperele kingituse - hetked üheskoos piljardit mängides. Seepärast läksimegi kõik koos - Marion, Cristof, Carolina, Jeremias ja mina piljardit mängima. Võtsime 2 lauda, isa ja Carolina mängisid meeskonnas minu vastu, teisel laual mängisid Jeremias ja ema. Tunniga jõudsime mängida 3 mängu. Cristof ja Carolina oskavad päris
hästi mängida, seis oli väga tasavägine. Teise laua osas ei oska kaasa rääkida, ei jõudnud jälgida.
Õhtul Skypesime Eesti perega. Esmalt läks üle 45 minuti aega, et alustada kõne. Toredad tegelased Eestis ei saanud sellega hästi hakkama, meil Saksamaal oli kõik olemas. Millalgi sai siis ka alustatud. Minu Eesti pere tutvustas ennast Saksa perele ja vastupidi. Muidugi Eestis oli see natukene keeruline, meid on seal ju nii palju. Oli põnev näha kõiki õdesid-vendu üle pika aja. Vahetuspere ja pärispere jäid ka kõnega rahule. Sakslaste jaoks oli üllatus see, kui hästi minu vanaema saksa keelest aru saab. Olen uhke! :D Sain terve kõne vältel olla see tõlk, sest saksa keelt meil Eestis ei osata ja eesti keelt ka Saksamaal ei tunta. Inglise keele oskus on ka vähene.
Mitmest vahetusõpilase blogis olen lugenud, et nad on nutnud Skypedes. Ei tea, milles viga aga mitte mina.
