Jõulud on aeg tähistamiseks. Enamus organisatsioone, firmasid ja klubisid peavad oma jõulupidusid detsembrikuu vältel.
Kell 16 algas Malteseri jõulupidu. Esmalt toimus jumalateenistus vanadekodus. Noorte ülesanne oli seal laulda jõululaule. Minu jaoks oli see uudne kogemus võtta osa katoliiklikust jumalateenistusest. See on huvitav, kuidas jumalateenistus on üles ehitatud. Koguduse liikmed peavad teadma erinevaid
salme jne. Minu jaoks tundub see natukene naljakas. Kõik on nii rahulik ja korrapärane. Loomulikult on kohal väike laps, kes vahepeal vahele segab. Kogu jumalateenistus on väsitav. Umbes pool ajast tuleb seista, vahepeal lastakse ka istuma. Religioon on Saksamaal väga tähtis. Enamus inimesi on kirikuga seotud, leidub ka mõne ilma religioonita inimese. Bayerimaa on rohkem katoliiklik, põhjas on levinud Evangeelne kirik.
Peale jumalateenistust sõitsime linnast välja, kus kogunesid kõik Malteseri noored ja vanad liikmed, et teha aastast kokkuvõtteid ja süüa. Tublimatele jagati tunnistusi, uued grupijuhid said oma kaelarätid ja särgid. Kokkuvõtet tegi piirkonna Malteseri juht. See oli pikk esitlus, mis kiskus veidike igavaks. Muidugi kõik need tegevused, mis Malteseri liikmed aasta jooksul teinud on, on märkimisväärsed. Näiteks nad aitasid uputuse päästetöödele kaasa. (Suvel oli siin kaugel Bayerimaal uputus, kus üks väike linnake oli vee all.)
Kella kaheksaks pidin olema tantsukoolis. Kuna meie pidupaik asus linnast väljas, siis keegi ei sõitnud kella kaheksaks linna tagasi. Jõudsin viimase tantsu ajaks tantsukooli kohale. Tegemist oli meie algajate kursuse viimase tunniga. Kohale oli tulnud kaks teist algajate kursust Traunreudist ja mingist väiksemast külast. Partner seletas kiirelt, mis nad õppinud olid: lõpuballil ruumi sisenemine ja tša-tša kava lõpuballi jaoks. Lõpuball toimub 24. jaanuaril. Selleks ajaks olen kindlasti ära unustanud tantsusammud.
Peale tantsimist kiirustasin võrkpallurite jõulupeole. Igal esmaspäeval käin vahetusisaga võrkpalli mängimas. Mängijatega saimegi ühe mängija juures kokku. Seal oli enamasti 50 – 60 aastased inimesed. Igaüks pidi kaasa võtma midagi söödavat. Vahetusisaga võtsime kaasa kamavahu. See on juba 3. kord, kui meie peres tehakse kamavahtu. Pidulistele üldiselt see maitses. Küsiti, kuidas see tehtud on. Päris keeruline on seletada, millest kama koosneb.
Tervitusega Bayerimaalt!
Kell 16 algas Malteseri jõulupidu. Esmalt toimus jumalateenistus vanadekodus. Noorte ülesanne oli seal laulda jõululaule. Minu jaoks oli see uudne kogemus võtta osa katoliiklikust jumalateenistusest. See on huvitav, kuidas jumalateenistus on üles ehitatud. Koguduse liikmed peavad teadma erinevaid
salme jne. Minu jaoks tundub see natukene naljakas. Kõik on nii rahulik ja korrapärane. Loomulikult on kohal väike laps, kes vahepeal vahele segab. Kogu jumalateenistus on väsitav. Umbes pool ajast tuleb seista, vahepeal lastakse ka istuma. Religioon on Saksamaal väga tähtis. Enamus inimesi on kirikuga seotud, leidub ka mõne ilma religioonita inimese. Bayerimaa on rohkem katoliiklik, põhjas on levinud Evangeelne kirik.
Peale jumalateenistust sõitsime linnast välja, kus kogunesid kõik Malteseri noored ja vanad liikmed, et teha aastast kokkuvõtteid ja süüa. Tublimatele jagati tunnistusi, uued grupijuhid said oma kaelarätid ja särgid. Kokkuvõtet tegi piirkonna Malteseri juht. See oli pikk esitlus, mis kiskus veidike igavaks. Muidugi kõik need tegevused, mis Malteseri liikmed aasta jooksul teinud on, on märkimisväärsed. Näiteks nad aitasid uputuse päästetöödele kaasa. (Suvel oli siin kaugel Bayerimaal uputus, kus üks väike linnake oli vee all.)
Kella kaheksaks pidin olema tantsukoolis. Kuna meie pidupaik asus linnast väljas, siis keegi ei sõitnud kella kaheksaks linna tagasi. Jõudsin viimase tantsu ajaks tantsukooli kohale. Tegemist oli meie algajate kursuse viimase tunniga. Kohale oli tulnud kaks teist algajate kursust Traunreudist ja mingist väiksemast külast. Partner seletas kiirelt, mis nad õppinud olid: lõpuballil ruumi sisenemine ja tša-tša kava lõpuballi jaoks. Lõpuball toimub 24. jaanuaril. Selleks ajaks olen kindlasti ära unustanud tantsusammud.
Peale tantsimist kiirustasin võrkpallurite jõulupeole. Igal esmaspäeval käin vahetusisaga võrkpalli mängimas. Mängijatega saimegi ühe mängija juures kokku. Seal oli enamasti 50 – 60 aastased inimesed. Igaüks pidi kaasa võtma midagi söödavat. Vahetusisaga võtsime kaasa kamavahu. See on juba 3. kord, kui meie peres tehakse kamavahtu. Pidulistele üldiselt see maitses. Küsiti, kuidas see tehtud on. Päris keeruline on seletada, millest kama koosneb.
Tervitusega Bayerimaalt!