5. klassis on hetkel käsil kirjandite kirjutamine. Näitena on õpikus toodud hiir, mis näitab, kuidas sisu põnevus tekstis muutub. Tore 5 klass joonistas tahvlile Groschi auks Groschhiire. (PS: Habe sümboliseerib Groschi).
"Ma tahan Eestisse! Kas Eestis on vähemalt normaalsed õpilased?"
"AK, mis see on? Mihaeil, Alkohol või? Ja?"
Hüüdes: "Philip, Philip, Philip! Kas meil on veel Philipeid? Ei!"
Grosch: "Kas Eestis on miinimumpikkus meeter üheksakümmend, nagu sina?"
Rudolf: "Ei"
Grosch: "Aga kas minu pikkusi on ka?"
Rudolf: "Nii väike?!"
Grosch: "Mitu kilomeetrit on põhjast lõunasse Saksamaal?"
õpilane: "1100 km"
Grosch: "Äkki natukene pikem? Võtaks Põhja-Norra ka juurde?!"
Grosch: "Mis maavarad on Hiinas?"
õpilane: "pole aimu."
Grosch: "Aga Eestis? man power. On ju nii?"
"Simon, su aju ütleb: "tuleb, tuleb, tuleb, ma tean, ütle nüüd, pean midagi õpetajale vastama ..." ja ikka midagi ei tule."
"Tahan Eestisse! Rudolf ütles, et seal on palju suure, parem ja ilusam. Ei, väiksem aga muidu küll."
Philip läheb pooleks aastaks vahetusõpilaseks San Franciscosse.
Grosch: "San Francisco, Patrik, tahad ka sinna?"
Patrik: "Ja!"
Grosch: "Philip, sul kohvris veel ruumi on?"
"Rudolf, kas sul on kodus oksi? Püksirihma?"
"Jah"
"Võta järgmine kord kaasa, meil on vaja karistusmeetodit!"
"Sa ikka õpid koolis? See on ju põhiteadmine!"
Tervitustega Bayerimaalt!