Hommikul läksime vennaga Martini poole, et seinaronima minna. Martinil on külas sugulased Hamburgist. Sellised suurlinna inimesed, kelle jaoks on Traunstein väike küla. Saksamaal on pühade ajal kõik poed ja muud asutused kinni. Ainsana on spordihall avatud. (Võibolla on kusagil veel midagi avatud, aga ma ei ole selles nii kindel.) Kuna
inimestel ei ole midagi 2. jõulupühal teha, siis kõik lähevad spordihalli sportima. Noja, seepärast on ka hall inimestest täis. Nii juhtus, seinaronimise ruum oli nii täis, et enam ei mahtunud ära. Seega jäi meie seinaronimise aktsioon ära. Martin pakkus välja, et läheme Real.- hüpermarketi aknatest sisse vaatama. Pood on ju suletud - pühad.
Eks siis sai mindud tagasi Martini poole ja natukene arvuti, telefoni ja kaartidega mängitud. Õpetasin sakslastele põhilisi Eesti kaardimänge: turakat ja valetamist. Kes veel ei tea, siis turakas ei ole Eesti mäng, see kaardimäng on pärit paksudest Venemaa metsadest. Vikipeediast lugesin. Kuna Eestlaste seas on valetamine eriliselt tähtsal kohal, siis on selleks ka eraldi kaardimäng. Keegi võis selle kohta ka Vikipeediasse artikli kirjutada, siis teaks ka, kust see mäng tuleb. Noja, see selleks.
Neljaajal sõitsime teisele poole Chimsee järve Carolina parima sõbranna poole õhtusöögile. Laual oli kõike paremat, kirsiks tordil oli suur kalkun. Mm maitsev. Isa oli kaasa teinud Bayeri vahu, mis maitses suurepäraselt. Söödud, joodud, räägitud. Tüdrukud läksid armastusfilmi vaatama. Vaatasin ka lõpu ära. Nii nummi ... Ei, tegelikult kui vaadata, kuidas film tehtud oli, siis efektid olid head. Hästi kokku lõigatud film.
Südaööks jõudsime tagasi koju.
Tervitusega Bayerimaalt!