YFU vahetusõpilastega kohtumine: Nüüd tean, et mul on perega ikka väga vedanud

06.10 said kõik vahetusõpilased Bayerimaal kokku Regensburgis, et üksteisega tutvuda ja veeta üks tore päev. Kuuldes pööraseid lugusid vahetusaastast ja nende peredest, mõistan kui palju mul vedanud on.
Kell 5:30 pidin ärkama, et alustada reisi Regensburgi. Rongijaamas sain kokku teise vahetusõpilasega Traunsteinis. Selleks on 17. aastane Isabell Brasiiliast. Kell 6:47 lahkus rong.
Ümberistumine toimus Münchenis, kogu reis kestus umbes neli tundi. Rääkisime palju Isabelliga ja jagasime kogemusi ja muljeid vahetusaastast. Brasiilias on alati soe. Isabell ei ole sellega harjunud, et Saksamaal on külm.
10:30 jõudsime Regensburgi. Loomulikult Deutsches Bahn'ile kohaselt hilinemisega. Seal oli kolm inimest, keda ma teatsin orientatsiooninädalalt: Jenny ja Ella Soomest ja Elena Prantsusmaalt Väga lahe oli jälle neid näha. Rääkisime, kuidas läheb, mis teinud oled, kuidas pere on jne.
Umbes pooled vahetusõpilased Bayerimaal on Jaapanist või Hiinast. Väga imelik, samas huvitav on kuulda, kuidas nad räägivad saksa keeles. Kujutan ette, milline kultuuride erinevus neil võib siin olla.
Üks vahetusõpilane rääkis oma veidrast perest.
Esiteks nad lasid YFUl neile vahetusõpilase valida, nad ise ei tundnud üldse huvi. Kui vahetusõpilane jõudis oma perre, siis pere ei tundnud üldse huvi tema vastu. Lisaks pere ei võta teda kaasa reisidele. Näiteks jõule ta ei saa oma perega koos veeta. VÕPs on ise väga püüdlik, ta aitab kõigega: koristab, peseb, triigib. Ema isegi ei täna teda selle eest. Siis nad tülitsevad pidevalt väikeste asjade üle... Igati pöörane ja raske elu on tal. Siis ma mõistsin, kuidas mul on oma perega vedanud.

Natukene ka sellest, mis me tegime.
Esmalt külastasime lossi Schloss Thurn und Taxis. Tegemist on lossiga, mis on suurim Saksamaal ja tubade arvult ületab ka Buckinghami Paleed. See oli meeletult ilus ja suur. Kahjuks sees ei lubatud pilte teha.
Lõunaks sõin ehtsat Bayeri toitu, ehk seapraad praekapsa ja kartulipalliga. Väga maitsev. Võtsin kõrvale ka ühe limonaadi.
Peale seda läksime jäähalli uisutama. Selleks kasutasime bussi. Söögikohas läks rohkem aega ja me jooksime bussi peale. Buss oli ülerahvastatud, bussijuht pani lihtsalt uksed ninaeest kinni ja sõitis minema. 7 VÕPsi jäi bussist maha. Ühe YFU korraldusmeeskonaa ema viskas meid autoga jäähalli ära. Nii lahke temast.
Paljude VÕPside jaoks oli see esimene kord. Nii ka näiteks Isabellile, kes tuleb Braliisiast ja paljudele Hiinlastele ja Jaapanlastele.
Ja siis sõitsimegi rongiga tagasi koju. Täiega lahe oli näha teisi vahetusõpilasi, rääkida nendega, kuulata, mis nendega on juhtunud ja jagada oma juhtumisi.