Kneipp-Saniage, tuntud ka, kui Wassertreten on vesiravimeetod, mille algatas Saksa arst Sebastian Kneippi.
Rakendamine
See on külmas vees edasi-tagasi kõndimine. (Märkus: Soovitatav on kõndida vees, kui jalad tunnevad alguses, et vesi on soe.) Üks jalg peab alati olema täiesti veest väljas ja varbad painutatud veidi allapoole (nn toonekurg).
Pärast 30 sekundit võite tunda tugevat külma tunnet jalgadel ja säärtel. Siis tuleb lihtsalt jalgu soojendada. Seda protsessi korratakse mitu korda. Pärast vees kõndimist lihtsalt pühkige suurem vesi ära (ei tohi täiesti kuivatada) ja liikuge natukene ringi.
Pärast 30 sekundit võite tunda tugevat külma tunnet jalgadel ja säärtel. Siis tuleb lihtsalt jalgu soojendada. Seda protsessi korratakse mitu korda. Pärast vees kõndimist lihtsalt pühkige suurem vesi ära (ei tohi täiesti kuivatada) ja liikuge natukene ringi.
Võid Wassertreteni harrastada jahedas vannis, ojades, madalates järvedes, jõgedes. Paljudes kohtades - eriti spaades on Kneippi Meditsiin kasutusele võetud. Seal on selleks eraldi aiad loodud.
Mõju
Külmas vees kõndimine stimuleerib arteriaalset verevoolu edendada. Külm vesi stimuleerib pindmisi veresooni. Lihaste liikumine soodustab ka veenivere voolu ja takistab veenilaiendite teket. Õhtul peale vees kõndimist tuleb parem uni.
Tulemus
Külmas vees kõndimist kasutatakse veenilaiendite ja migreeni raviks. Samuti see tugevdab kaitsemehhanisme.
Loe lähemalt: http://de.wikipedia.org/wiki/Wassertreten Tõlkimisel on kasutatud Google Translate abi.
Tänasest päevas ka natukene.
Hommikut alustasime kell 8. kell 9 pakuti hommikusööki. Selleks me kõndisime paarkümmend minutit linna poole. Kohaks oli Wellmanni pagarikoda. Meile pakuti Brücheneid, müsli, jogurtit, muna, erinevaid lihatooteid jne.
Kõndisime tagasi vahetusisa vanemate juurde. Meid oli kusagil 15 ringis. Peale seda sõitsime kohe autodega 10 kilomeetrit eemale, et süüa lõunat. Enne lõunasööki jalutasime seal lähedal ringi. Seal asus ka Wassertreten ehk külmas vees kõndimise koht. Tõesti vesi oli külm ja siiamaani on jalgadel tunda. Väga mõnus oli.
Lõunaks sai igaüks midagi restoranist valida. Valiku tegime juba päev varem ära. Restoran oli 80 pärit. Stiil, kujundus ja kõik muu oli tollest ajast pärit. Ma valisin kartulipudru, hapukapsa ja vorsti. Puder oli mõnusalt soolane, hapukapsas oli praetud ja vorst oli väga mahlane. Võis täiesti rahule jääda. Eesti söögikommetest erinev on see, et lõunasöögi juurde ei kuulu leib. Imelik ja harjumatu.
Peale lõunat sõitsime tagasi Osnabrüki, et isa rongile saata. Tal on esmaspäeval tööpäev, sellepärast ta ei saa ka kauem meiega koos olla. Edasi sõitsime juba tagasi ema poolsete vanemate juurde Liebenburgi.
Õhtul tuli RTList Harry Potteri 5 osa. Seda me vaatasime vennaga koos.