Rudolfi vahetusaasta Baierimaal

Nüüd, pool aastat hiljem on hea mõtiskleda selle üle, mis see aasta Saksamaal mulle tegelikult andis ja kuidas see mind muutis. Tagasi mõeldes, olin ikka päris hulljulge, et võtsin ette sellise seikluse. Umbes kahe aasta eest tuli pähe see mõte, et võiks aastaks ära minna. Ettevalmistusperiood ja just toetajate otsimine oli väga arendav. See protsess pani enesekindluse ja oma sihti uskumise proovile. Keerulises olukorras, kaks nädalat enne minekut, kui pool rahast veel puudu oli, pani see pea tööle. 24 tundi töötas pea lakkamatult, et leida lahendust, kuidas saada raha kokku. Ainult tänu tõelisele pühendumusele ja sihikindlusele olid ettevõtjad nõus mind toetama. Olene neile väga tänulik! Uus olukord, pea ees külma vette hüppamine oli hulljulge tegevus. Jõudes Saksamaale, ei saanud minagi veel aru, mis nüüd toimuma hakkab. Sellel hetkel, kui sõitsin üksi rongiga oma pere poole, jõudis mulle kohale – kus ma nüüd olen ja mis ma siin teen? Kuidas ma küll hakkama saan? Täiesti uue oluk...

Reedene päevmöödus sõites YES seminarile. Ootused olid väga suured, sest kõik on rääkinud, kui mega sündmus see YES on.  Hommikul jättis ka Kaarel oma vahetusperega hüvasti. Nende hüvastijätt oli veidi teistsugune, ei pisaraid, ei kurbust. Tal vennad ei öelnudki vist midagi ja õel enne kooli minemist tuli meelde veel kiirelt head aega öelda. Jooksmiseks läks, nagu alati. Kiirustasime rongijaama. Kaareli vahetusisa viskas meid kähku rongijaama ära. Rongis tuli meelde, et pilet jäi ju ostmata. Seega sõitsime mustalt. Otsisime alguses piletimüüjad/kontrolöri aga teda rongis ei olnud. Seega viimane sõit Deutsche Bahniga oli tasuta! :D Ja oligi Nürnberg. Sai viimast korda veel kuulata seda juttu: "Järgmine peatus lõpppeatus Nürnberg. Väljumine vasakust suunast. Täname sõitmast DB Regionaliga." Nürnbergi bussijaamas ootasid juba teised YFUkad. Varsti tuli ka buss ning meie 8-tunnine sõit võis alata. Mängisime kaartidega, rääkisime oma vahetusaasta kogemustest ja lihtsalt magasi...

Kõikidel tulevastel vahetusõpilastel ja vahetusperedel on oluline teada mõnda lihtsalt põhimõtet, kuidas vahetusaastast parem aasta ilma probleemideta tuleks. Miks üldse tavaliselt vahetusaastal pere ja vahetusõpilase vahel pinged tekivad on tavaliselt see, et ei suhelda piisavalt. Vahetuõpilane ei ütle perele, mis talle ei sobi ja pere ka ei julge pahandada. Nii kogunebki pika peale palju erinevaid asju, mida teine pool kuidagi valesti teeb ja kunagi see laviin lõhkeb. Näiteks miks mina oma vahetuspere aasta keskel vahetasin. Me ei suhelnud oma perega piisavalt. Olin rahulikult oma toas arvutis ja tegin oma asju märkamata seda, et Saksamaal on väga oluline perevaim. Saksamaal tehakse perega hästi palju asju koos ning igast tegevusest räägitakse alati vanematele. Eestis on samas suur vabadus ja suurem vastutus. Samuti üks vahetusõpilane Brasiiliast vahetas oma pere just puuduliku suhtlemise pärast. Brasiilias ja teistes soojemates riikides on komme, et kunagi ei öelda asju otse vä...

Reedel plaanisime saada vahetusõpilasega Mehhikost Münchenis kokku. Sõitsin ilusti Münchenisse ja pärast paari tundi ilma kohtumata koju. Münchenis elab üks vahetusõpilane Mehhikost. Saime viimasel vahetusõpilaste kohtumisel Bambergis kokku. Seal sai plaanitud, et ühel nädalavahetusel läheme koos Müncheni ööelu nautima. Sai paika pandud, et sel nädalavahetusel saame kokku ja teeme midagi Münchenis. Reedel siis sõitsin Müncheni poole teele. Sain onuga ning suure kaubikuga Münchenisse. Aga Mehhiklannat ei saanud ei ühelgi teadaoleval viisil kätte. Mingi aja pärast vastas SMSil ja ütles, et ta oli selle täiesti unistanud, et me pidime kokku saama. Siis tal oli õhtusöök perega jne. Nii ma ootasin tema vastust rongijaama Starbucksis paar tunnikest. Vaatasin veel natukene vanalinnas ringi ja siis ei jäänud muud üle, kui koju sõita. Tore reede õhtu! ;) #100HappyDays  Tervitusega Baierimaalt!

Kolmapäeval sõitsime religiooni tunni raames Müncheni Ülikooli Kliinikumi organite doonorluse teemalisele loengule. Meile seletati kogu protsess detailselt läbi erinevate osapoolte läbi. Esmalt rääkis Baieri terviseministeeriumi esindaja kogu juriidilisest poolest. Saksamaal on nii, et surnu eelneva nõusolekuta ei tohi tema kehaosasid kasutada doonorluseks. Seevastu näiteks Austrias oled sa automaatselt doonor, kui sa eelnevalt eitavat vastust ei ole andnud. Teiseks rääkis Saksa Doonorluse Ameti esindaja kogu protsessi käigust ja sellest, kuidas koostatakse nimekirja ja kes valib, kes ikkagi lõpuks antud organi endale saab. Saksamaal on doonorite ja organite vajajate vaheline lõhe 10 kordne. Ehk siis keskmiselt peab siin organi saamiseks 7 aastat ootama. Müncheni Ülikooli Kliinikumi doktor rääkis sellest, kuidas siis ikkagi see ümberlõikamine toimub. Kui arstid on selgeks teinud, et patsiendi aju on välja surnud, siis hoitakse tema hingamist ning südamkonna tööd veel kuntslikult e...

Pühapäeval toimus Bambergis Baierimaa vahetusõpilaste kohtumine. Seekord vaatasime üle Bambergi linna ja vana kloostri, kus oli õlletehas. Hommikul hakkasime sõitma Nürnbergi poole, seal tuli ümber istuda rongile, mis viib Bambergi. Läksime koos Kaareliga tema poolt Nürnbergi lähistelt. Rongis saime ka kokku veel teiste vahetusõpilastega. Meid oli rongis juba mingi 8 vahetusõpilast. soomlased, norrakas, mehhiklane, brasiillane, rumeenlane ja eestlased. Sai räägitud ja kõva häälega nalja tehtud. Selle peale, kui ma I MOG DI (Sa meeldid mulle heas baieri keeles) ütlesin, naersid ka teised reisijad rongis. Bambergi jõudes võtsime ette kõigepealt linnaekskursiooni. Giid Astrid seletas kogu linna nii hästi ära, kogu ajalugu on nüüd teada. Linn on jagatud 2 jõe osa poolt kolmeks osaks. Üks oli kuninglik, teine tööinimeste ja kolmas talupoegade osa. Linnast leidis suure kloostri, vana toomkiriku. Raekoda asus näiteks jõe peal ühendades esimest ja teist linna osa. Giid seletas, et Bambe...