Rudolfi vahetusaasta Baierimaal

Nüüd on vaid jäänud viimased paar kuud Saksamaal. Veel tuleb võtta ajast viimast ja teha nii palju, kui vähegi võimalik. Seekordki võtan kokku aprillikuu tegemised ja eesmärkide täitmise. Aprilli kuu märksõnaks oli vaheaeg ja kõik sellega seonduv. Vaheajal käisin Schleswig-Holsteinis Markusel külas, seal sai käidud Hamburgis, Lübeckis, Kielis ja ka Taanis. Vaheaja teisel nädalal käisime perega Chimsee ääres, meeste ja naiste saarel. Nädala lõpus oli külas Kaare, kellega sai käidud Münchenis, Salzburgis ja mägedes matkamas. See oli suurepärane kuu oma suurepärase vahetusperega. Aga eesmärkide täitmisest: 1. Õpin veel võimalikult palju saksa keelt. Pingutan, et minu keel saaks veelgi paremaks. Samuti saan paremini selgeks baieri keele. Keele areng on olnud märgatav. Laused on sujuvad ja vigu iga päevaga aina vähem. Seda ütles ka klassikaaslane, kes oli vahepeal paar kuud ära Austraalias. 2. Teen oma vahetusperega palju asju koos. Veedame üheskoos kvaliteetset aega. See punkt on täie

Teisipäeval oli FC Bayerni fännidele üks väga valus päev, sest Chempionslegue poolfinaalis kaotas FC Bayern Real madridile 0:4 (0:5). Teisipäeval vaatas tõenäoliselt iga Baieri elanik televiisorit või oli staadionil seda mängu vaatamas. Vanaisaga koos sai ka televiisorist mängu vaadatud. Baierlastele ja FC Bayerni fännidele oli see üks väga raske päev. Üle 87000 inimese kogunes Allianz Arenale, et eelmise mängu Madriidis tagasi voita. Kahjuks nii ei juhtunud. Juba 16. minutil läks Real madrid nurgalöögist juhtima. Veel oli FC Bayerni fännidel lootust aga iga minutiga vähenes see kiirelt. Peale poolaega ei lootnud enam vast ühski FC Bayerni fänn võitu. Seis oli juba 0:3 (liites ka eelmise mängu tulemuse, siis 0:4). reaksioon Bayeris oli halb. eelmine aasta võideti Chempions legue, see aasta ei saadud enam poolfinaalist edasi. Lõpseisu 0:4 saavutas 90. minutil Ronaldo nurgalöögist. Valus päev FC Bayerni fännidele. Järgmisel päeval veel arutati palju koolis ja mujal selle mängu üle, ke

Esmaspäeval läksid kõik Baierimaa ja paljude teiste liidumaade õpilased jälle peale 2 nädalat vaheaega kooli. Alati on tore jälle kooli minna. Need kaks vaheaja nädalat möödusid nii kiirelt aga tehtud sai ka palju. Nüüd saab jälle rutiini. ;) Esimene koolipäev peale vaheaega möödus üllatavalt kiirelt. Meil oli koolis käsil Energeetika planeerimismäng. Iga klass mängib ühte linna Energeetingeni maakonnas. Selles maakonnas pannakse kohe kinni aatomil põhinev elektrijaam. Nüüd on iga linna ülesanne mõelda, kuidas hakata elektrit tootma. Meie linn asub mägede ääres, kus on olemas piisav tuul, et sinna tuulegeneraatorid tööle panna. Meid jagati mängu jaoks rollidesse. Mina sain endale tööameti rolli. Minu ülesanne oli analüüsida, missugust kasu annab antud projekt meie linnas uute töökohtade loomisele. Jõudsin järeldusele, et see ei anna palju uusi töökohti. Tuulegeneraatori puhul on tegemist kõrgtehnoloogilise seadmega, mis ei vaja eriti palju inimjõudu. Meie linna lähedusse plaaniti

Pühapäeval pidi Kaarel koju sõitma. Enne sõitsime veel Münchenisse, kus ta metroo jaamas suupilli mängis. Pühapäeval sai natukene magada. 12 ajal liikusime Müncheni poole. Münchenis oli kehv ilm. Seal sadas ja oli külm. Kaarelil ei olnud ka midagi sooja kaasas. Läksime kesklinnas ühte Hiinakasse sisse, võtsime paar limonaadi ja sõime hiina pärast suppi. Üle kolme tunni sai seal juttu räägitud ja suppi söödud. Siis tuli Kaarelil mõte teha katse. Tal oli kaasas vanaisa suupill, mida ta ka mängida oskas. Katse eesmärk oli teada saada, kui palju raha visatakse. Viisime katse läbi Münchenis Marienenplatzi Metroojaamas sügaval maa sees. Kaarel asetas oma koti ja pluusi sinna peale, ning hakkas mängima. Repertuaaris olid head Eesti lood, näiteks Saaremaa valss ja õllepruulija. Peale poolt tundi mängimist oli juba üle 6 euro koos. See näitas, et tegelikult tänavamuusikuna Münchenis teenib täitsa hästi. Ainult poole tunniga suupilli mängides kogunes üle 6€, see oleks vanas rahas 100 krooni,

Laupäeval läksime pere ja Kaareliga ühe Alpi otsa, alla tulime eriti põnevalt, lihtsalt otse mööda lumist külge alla. See mägedes matkamine oli juba midagi erilist. Võtsime ette ühe üle 1800 meetrise mäe. Mäe otsa minek oli üsnagi tavaline. Võttis aega tubli 3 tundi. Loomulikult oli see üsnagi väsitav. See oli Kaareli jaoks esimene kord mägedes. Tippu jõudes avanes suurepärane vaade lähedal olevatele küladele ja maastikule. Näha oli Rupholdingut ja kaugelt ka Chimseed. Suurepärane. Ilmateade küll ütles, et sajab, aga õnneks polnud mingit vihma. Ilus päikesepaisteline ja veidi pilvine päev. Alla tulekuks valisime väga ebatavalise tee. Seal oli olnud kunagi suusa rada. Seda mööda otsustasime alla minna. Mäe kallak oli selline tubli 40 kraadi. Ja lumi – seda pole ammu näinud. Seal oli palju lund. Mängisime veidi ka lumesõda. Sealt sai alla tuldud kiiresti. Aga ühel hetkel lõppes lumi ja tuli kividest pinnas. Seal tuli ettevaatlikumalt liikuda, sest need libisesid kergesti ja kukkudes